Ragnar Klavan teeb ja jõuab: Kalevi jalgpalliklubi juhib ta presidendina ja aitab mängijana väljakul, värskelt lisandus roll alaliidu juhatuses, igapäevaselt tuleb täita isakohustusi. Kõigest sellest – eriti aga Klavani mõtetest, mida Eesti jalgpall arenguks vajab – tuleb juttu Õhtulehe taskuhäälingus „Kolmas poolaeg“. Klavan ütleb muuhulgas: „Ma ei taha teha kriitikat inimeste suhtes, kes Eesti jalgpalli panustavad. Aga kui vaatame, kuidas mõni väike riik ükspuha millisel elualal on edu saavutanud, siis näeme: esimene eeldus on ühtsus. Minu selge tunnetus on, et meil kehtib see vana eestlaste ütlus: kõige parem toit on teine eestlane. Ma soovin, et saaksime sellest kompleksist ja suhtumisest vabaks ning mõistaksime, et ühtsetena oleme suutelised väga suurteks tegudeks. Nagu tegi näiteks Island, muutes kogu oma süsteemi üheaegselt. Kui meil seda ühtsust ei ole, siis ongi väga raske.“ Räägime ka Konstantin Vassiljevi juhtumist, Eesti jalgpalli juhtimismudelist ning mõistagi Klavani juba tehtust, teoksil olevast ja tulevast. Head kuulamist!

Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“ külas käinud Konstantin Vassiljev rääkis seal muuhulgas ka eelmise aasta alguses aset leidnud pildiskandaalist, kus Eestit jalgpallilegendid olid samas õllelauas Venemaa koondise peatreeneri Valeri Karpiniga. Pildi paiskas eetrisse Andrei Stepanov ning seal olid lisaks Vassiljevile, Karpinile ja Stepanovile ka praegune koondise mängija Sergei Zenjov, toonane abitreener Andres Oper ning veel ka endised koondislsaed Igor Morozov, Sergei Pareiko, Dmitri Kruglov, Aleksandr Dmitrijev ja Artur Kotenko. Pärast pildi avaldamist esinesid Vassiljev, Zenjov ja Oper ühisavaldusega, kus öeldi, et sõjale pole õigustust, aga ei valitud pooli.

Eesti jalgpalli legendide legend Konstantin Vassiljev käis "Kolmanda poolaja" taskuhäälingus külas ja rääkis kõige olulisematel teemadel. Kuidas on ikkagi nii, et Eesti koondise sisekliima on hea, aga tulemused kehvad? Mida arvab Vassiljev Poola käest saadud kaotuse järel toimunud kurikuulsast Oliver Jürgensi intervjuust? "Kindlasti oleme kõik kogu aeg pettunud ja siin pole midagi varjata. Aga see, mis kogu aeg õhus - kas treenerit vahetada? Kas keegi annab garantii, et see hakkaks toimima? See on kahe otsaga asi. Mängijad on ju samad," arutles Vassiljev. Räägime ka Floras toimuvast, kes on hooaega alustanud ühe võidu, kahe viigi ja ühe kaotusega. Vassiljev sõnas, et riietusruumis on asjad korras ka seal, ent ta pole sugugi rahul suurema osa noormängijatega, kes ei kasuta kätte kukkunud võimalust piisavalt hästi ära. UEFA Pro koolitust läbiv 157kordne Eesti koondise internatsionaal näeb end tulevikus kõrgel tasemel treenerina. Kuidas on ta selleks valmis ja kas on juba teada, milline on treener Vassiljevi käekiri? Mõistagi tuli teemaks ka eelmise aasta alguses Eesti jalgpalli raputanud pildiskandaal ja küsitud sai ka küsimus, millele Eesti jalgpallisõbrad Vassiljevilt kõige enam vastust ootavad. Head kuulamist!

Karl Jakob Hein (21) on alles verinoor väravavaht, kuid jõudnud kuue Londoni Arsenalis veedetud aastaga nuusutada absoluutsel kõrgtasemel jalgpalli ja tõusnud Eesti koondise vaieldamatuks esikindaks. Nüüd on ta leping Arsenaliga lõppemas ja õige pea selgub, millise suuna Heina karjäär võtab. Mõistagi räägime Heinaga Õhtulehe jalgpalli-podcast'is „Kolmas poolaeg“ Eesti koondisest ning ka neljapäevaõhtusest suurest lahingust Varssavis. Aga keskendume ta teekonnale ja tulevikule Arsenalis. Heina intervjueerib Andres Vaher.

Premium liiga avanädalavahetuse kuumimaks meheks kerkinud Nõmme Kalju ründaja Alex Matthias Tamm on jalgpallur, kellest on juba aastaid oodetud ja loodetud. Kas nüüd on tema läbimurdehooaeg käes? 16aastaselt Premium liigas debüteerinud Tamm on tänaseks saanud 22aastaseks. Korra on ta proovinud kanda kinnitada Šveitsis Grasshopperis ehk samas klubis, kus praegu mängib Maksim Paskotši, aga tulutult. Tamm käis külas Õhtulehe jalgpalli-podcastis „Kolmas poolaeg“, kus rääkis avameelselt oma tegmistest ja mõtetest ja unistustest. Muuhulgas saime teada, et ta pole sugugi üllatunud või pettunud, et tema roll koondises on seni olnud võrdlemisi väike. „Ma lõin [eelmisel hooajal] terve hooaja peale mänguliselt kolm väravat, kui penaltid välja jätta. See on väga vähe. See tekitas minu sees viha, sest ma vedasin isennast alt. Siis tekibki küsimus treenerites, et kui ma Eesti liigas löön kolm, siis Rootsi ja [Victor] Lindelöfi vastu löön viis? Ei löö ju.“ Kuidas jäi ta rahule Plzeni Viktoria testimisega? Mida arvab ta Nõmme Kalju skandaalidest? Või KTM-reeglist? Kui kaua on Tamm veel Eestis mängiv jalgpallur? Millest ta unistab? „Kolmas poolaeg“ jõuab eetrisse kaks korda kuus.

Kodune jalgpallihooaeg on ukse ees ja Õhtulehe jalgpallipodcast „Kolmas poolaeg“ pärast puhkust tagasi eetris. Seisusele kohaselt saab esimese sõna õiguse tiitlikaitsja FC Flora uus-vana peatreener Norbert Hurt. Viimati kaheksa aasta eest Florat tüürinud ning seejärel spordidirektori ja abitreeneri rolle täitnud Hurt avab saates tagamaid, kuidas suhtub nii personaalsesse kui klubile osaks saanud kriitikasse, mõtestab lahti võitmise kultuuri ning kuivõrd on peatreenerile vajalik usalduskrediit. Pikemalt peatume Hurda kui treeneri kasvamisel ja muutumisel. Samuti avab ta täpsemalt, mil moel on teda mõjutanud Arno Pijpers („Temast sai mulle eeskuju.“) ja Aivar Pohlak („Ta on inimene, kelle sügavus on niivõrd suur.“) ning kas ta näeb end tulevikus pigem treeneri või näiteks jalgpalliliidu presidendina. „Kolmas poolaeg“ jõuab edaspidi eetrisse kaks korda kuus. Käesoleva osa saatejuht on Andres Vaher. Head kuulamist!

20aastane talendikas ründaja Murad Velijev on hooaja edenedes FCI Levadia esindusmeeskonnas korralikult kanda kinnitanud ja kuulub stabiilselt algkoosseisu. Ometi ei pruugi me Eestis sündinud ja kasvanud noormeest enam kunagi näha Eesti koondises. „Kolmanda poolaja“ vutisaates külas käinud Velijev rääkis oma taustast lähemalt. Tema mõlemad vanemad on aserid ja nii avanes talle kevadel kutse Aserbaidžaani U21 koondisesse. Seal on kõik nii hästi õnnestunud, et isegi kui novembris peaks Velijevi vastu huvi tundma Eesti A-koondise peatreener Thomas Häberli, siis jääks noormees ikka oma esialgsele valikule truuks. Miks? Velijev võrdleb elu Aserbaidžaani koondises ja Eesti noortekoondisetega, räägib oma vutiteekonnast, kahest aastast Saksamaal ning tänavusest Levadia-hooajast. Head kuulamist!

Eesti jalgpallis tuntakse ikka muret järelkasvu pärast. Kui praegused legendid eest ära langevad, kas siis alt tuleb ikka piisavalt talenti peale? Sellega seoses kutsus Õhtuleht „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingusse külla mehe, kes kõigest 21aastaselt oma vutikarjääri ära lõpetas ja oli nõus sellest avalikult rääkima. Selleks tegelaseks on Daaniel Maanas, kes esindas erinevaid noortekoondiseid 18 mängus. Oma vutikarjääri alustas ta Tallinnas, aga kolis siis Tartusse, et Tammeka esindusmeeskonnaga trenni teha. Kui Tammekas stipendiaadi staatus läbi sai, proovis ta õnne Narva Transis, kus mullu profisaapad varna riputas. Nüüd mängib ta Team Helmi ridades oma lõbuks kolmandat liigat. Mis selle otsuseni viis? Kas ja kui palju on ta seda kahetsenud? Kas sellist otsust on lihtsam teha noore või vana sportlasena? Milline on "elu pärast"? Kõigest sellest ja paljust muust me Maanasega räägimegi. Head kuulamist!

Mis puudutab jalgpallilist poolt, siis pole FC Reaal kunagi olnud liiga edukas. On olnud hooaegu, mille on meeskond lõpetanud lausa Eesti liigapüramiidi viimasel kohal. Ometi mängitakse vutti lausa neljandat kümnendit järjest, kõigil on endiselt väga tore ja meeskonnast on läbi käinud suur hulk tuntud nägusid! „Kolmanda poolaja“ taskuhäälingus käis Reaali tegemistest rääkimas endine Õhtulehe sporditoimetuse juht Kaarel Täll, kes on meeskonnas alates 2005. aastast. Kuigi Täll polnud päris klubi tekkimise juures, siis oli ta sellele ikkagi piisavalt lähedal, et rääkida ka klubi sünnist. Seejärel liikusime kronoloogiliselt ajas edasi: kui klubi 2008. aastal kümnendat sünnipäeva tähistas, siis mängiti A. Le Coq Arenal FC Floraga ja kaotati 2 : 14. Eesti Jalgpalli Liidu (ja toonase FC Flora) presidendi Aivar Pohlakuga saadi üldse väga hästi läbi, sest - nagu Täll ütles - Aivarile meeldivad pikkade juustega tüübid ja nii on ta osalenud erinevates klubi tehtud üritustes. Näiteks on Pohlak käinud koos Arno Pijpersiga nende korraldatud turniiril autasustamas. Aastate jooksul on Reaalist läbi käinud ports tuntud näitlejaid, muusikud ja muid toredaid kultuuritegelasi. Ja Tälli sõnul on lootust, et kui vennad Anierid kõrgemal tasemel palliveeretamise lõpetavad, siis tõmbavad ka nemad selga just FC Reaali särgi.

Ei ole lihtne olla inimene, kellele meeldib hallist massist eristuda. Ka noore jalgpallurina oma brändiga lagedale tulnud Kevin Rääbisele on aastate jooksul korduvalt ja korduvalt kaikaid kodaratesse visatud, ent mehe vaim püsib tugev. Rääbis käis oma tegemistest lähemalt rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“. Alustuseks Rääbise praegustest tegemistest. Alles juuli alguses sõlmis ta VfB Bachiga uue lepingu, aga praeguseks on ta püsivalt tagasi kodumaal. Ei, leping pole lõppenud ja Rääbis on endiselt Saksamaa klubi mängija. Kuidas nii? Sellest räägib mees ise lähemalt. Esmalt võtame kokku 28aastase tartlase Saksamaa-perioodi, mis osutus 2,5 aasta pikkuseks. Seejärel räägime lähemalt tema brändist. Kuidas on Eestis hallist massist eristuda? Rääbis ei tee saladust, et on selle eest ikka korduvalt ja väga palju puid alla saanud. Ja siis pikemalt Rääbise enda vutiteekonnast. Mees on veendunud, et noorena oli ta lausa Baltimaade suurimaid talente, ent asjad ei läinud soovitud kujul. Õigel hetkel polnud tema kõrval suunavat inimest ja nii tuli jalgpallist paus. Kuidas kõik edasi läks, räägib mees juba ise lähemalt. Head kuulamist!

Vähesed eestlased saavad Ats Purje kõrval uhkustada sama pika väliskarjääriga - esimest korda läks ta Soome juba 2008. aastal ning ära tuli sealt alles 11 aastat hiljem. Vahepeal käis ta küll Küprosel ja korraks ka Eestis, ent peaasjalikult veetis ta oma karjääri just teisel pool Soome lahte, kus tuli ka kahekordseks meistriks. Sellest ja paljust muust käis Purje rääkimas Õhtulehe jalgpallisaates „Kolmas poolaeg“. Alustuseks arutasime teemal "Purje kui kogenud Tallinna Kalevi mängija". Selgub, et 37aastane ründaja valmistus karjäärilõpuks juba 30aastaselt, aga elu on talle kaardid kätte mänginud ja lubanud mängijakarjääri pikaks venitada. Siis pikemalt Purjest kui treenerist. Mida õppis Purje Aivar Tiiduselt ja mida proovib rakendada ka enda hoolealuste peal Kalevi U21 meeskonnas. Selgub, et üks mees on tema treeninggrupist lahkunud ja mitmel korral on ta pidanud oma hoolealuseid ka valjemalt noomima. Kuidas on lood tänapäeva ründetalentidega ja miks on Eestist kaitsjatel lihtsam välja saada kui edurivimeestel? Ja lõpetuseks Soomest. Kuidas õnnestus ühel Eesti poisil end Soomes kultusmängijaks vormida? Mis moodi sealmaal tiitlit tähistatakse? Ja lõpetuseks viskab Purje õhku ühe mõtte: äkki peaks ka ise … Mida? Kuula lähemalt juba saatest!

Pareiko nimi pole jalgpalliskeenes võõras mitte ühelegi eestlasele. Suur on aga meie rõõm, et Sergei kõrval on esile kerkinud ka tema poeg Daniil, kes lõi hiljuti käed Itaalia klubiga SPAL. Oma 17aastase poja toimetamistest ja paljust muust Sergei Pareiko „Kolmanda poolaja“ jalgpallisaates rääkiski. Saate alguses lõhkas Pareiko väiksemat sorti pommi, kui teatas, et talle on tekkinud jalgpallialaselt uusi väljakutseid. Siiski pole ta endiselt nõus tegema treeneritööd, vaid panustab muul moel. Tema seni viimane jalgpallialane ametipost oli FCI Levadia spordidirektor, kust ta lahkus umbes täpselt aasta eest. Sellest rääkis ta nüüd ka pikemalt. Loomulikult ei piirdunud me vaid kahe teemaga. Pareiko meenutas ka enda koondisekarjääri, vägevaid derbilahinguid FC Floraga ning seikasid, mille tõi kaasa tema emotsionaalne pale. Saate lõpule aitas kaasa rubriik „nagu kaks tilka vett“. Head kuulamist!

Väikselt suvepuhkuselt naasnud „Kolmas poolaeg” ei saa ju ometi kuidagi üle ega ümber vaadata Paide Linnameeskonna vägevast euroteekonnast, kus on seljatatud järjest Kaukaasia tipud: esmalt langes Gruusia suurklubi Tbilisi Dinamo, seejärel Armeenia hiid Ararat-Armenia. Selleks puhuks kutsusime stuudiosse külla Paide Linnameeskonna presidendi Veiko Veskimäe. Veskimäe rääkis alustuseks, kuidas ta tunneb euroedu üle siirast rõõmu, aga see tuleb ka tema unetundide arvelt. Kui muidu on tema jaoks hea uni väga oluline ja ta proovib öösel magada vähemalt seitse tundi, siis viimase kuu jooksul on unetunnid napimaks jäänud. Saates rääkisime nii Gruusia kui Armeenia reisidest, eesootavast Anderlechti mängust, aga ka paljudest olmeteemadest. Mille eest sai Paide hooajaeelsel litsentseerimisel hoiatada (järgmisel korral ootab ees lausa trahv)? Mitu mängijat proovitakse augustikuu jooksul välismaale müüa? Kui kaugel on Paide Paidesse kolimisest, oma staadionist ja hallist? Mõistagi räägime pikemalt Veskimäest endast, aga ka näiteks Karel Voolaidi ja Ragnar Klavani personaalküsimusest. Kas Klavanit ootab ees veel üks hooaeg või siiski mitte? Head kuulamist!

„Kolmanda poolaja” vutisaates käis poole aasta jooksul teist korda külas Vladimir Vassiljev. Kui esimesel korral andis FCI Levadia peatreeneri küllakutsumiseks põhjust meistritiitli võitmine, siis seekord paraku natuke kurvem sündmus. Nimelt teatas Vassiljev reedel koos Marko Saviciga, et meeskonna eesotsast astutakse tagasi. Savic jätkab küll Levadias tööd, aga nüüd kutsub ta end treenerite mentoriks, Savic klubis enam ei jätka. See aga ei tähenda sugugi, et Vassiljevi ja Savici koostöö läbi on saanud. Miks? Täpsemalt juba saates. Peatusime pikemalt Levadia viimasel kolmel ja hooaega kõige enam määraval mängul. Esiteks muidugi reedesel kohtumisel Tallinna Kaleviga, pärast mida ametlik teade vastu tuli. Millised mängijad teadsid otsusest juba varem ning kuidas riietusruumis viimase kõne pidamine välja tuli? Seejärel lappasime veidi kalendrit, kuni jõudsime 21. juunisse, mil Eesti meisterklubi kaotas Islandil 1 : 6 kohalikule Vikingurile. Pärast seda prooviti küll FC Kuressaare vastu teha vigade parandus, aga ka seal tuli vastu võtta pettumustvalmistav viik. Just selle kohtumise järel võtsid treenerid üsna põnevas asukohas vastu otsuse amet maha panna ning tagasi enam ei vaadatud. Räägime ka paljust muust. Kust tuleneb Levadia hoiak „mängime kogu riigi vastu”, kes soovib neile enim halba ja miks boikoteeritakse üht kohalikku jalgpalliajakirjanikku? Head kuulamist!

Ei ole jalgpallikultuuri ilma jalgpalliklubideta. Ja kogu jalgpallikultuur pole Premium liiga, vaid tugevaid, iseseisvaid ja ägedaid klubisid teeb tööd ka jalgpallipüramiidi alumistel astmetel. Jaanipäeva eel keskendus Õhtulehe vutisaade „Kolmas poolaeg” Tartu Welcole ehk ühele Eesti kõige omanäolisemale jalgpallipüramiidi osale. Welco sai alguse ligi 15 aasta eest Tartus. Esialgu toksisid sõbrad üheskood liigas vutti oma lõbuks, aga üsna kiirelt saadi aru, et sellest jääb väheks. Asjal võiks olla taga mingi laiem mõte ja nii pandi paika visioon, et 20 aastaga tuleb saada Eesti spordi kõige tuntumaks brändiks. Nüüd ollakse ca poolel teel. Terve aja klubi juures möllanud Mart Raamat tuli külla ja andis aru, kuidas on läinud ja kas ollakse kursil. Mõned aastad tagasi, vahetult koroonapandeemia eel, otsustas Welco hakata Eesti Rahva Muuseumi juurde ehitama iseenda staadionit. „Ainult lollid hakkavad enne maailmasõda staadionit ehitama,” teatas Raamat paari aasta eest. Toona pidas ta küll silmas pandeemiat, aga praegu maailmas toimuvat arvestades ... Staadion on nüüd vähemalt nii palju valmis, et juba ammu saavad seal lapsed teha trenni. Raamat räägib veel ka Welco legendaarsest fänlusest, mis viimastel aastatel ära on kippunud kaduma. Meenutame tippaegu ja arutleme üheskoos, kuidas seda tagasi saada. Kuivõrd Raamat on ka Eesti Õliühingu tegevjuht, siis saate alguses annab ta kiirkorras aru kütusehindade teemal. Head kuulamist!

Kui noortekoondiste tulemusi vaadata, siis on Eesti jalgpalli tulevik pigem tume. Siiski on meil õnneks alt peale tulemas noormängijaid, kes sisendavad optimismi. Üheks selliseks on Hollandi kõrgliigas platsil käinud Rocco Robert Shein, kes äsja ka Eesti koondises debüüdi tegi. Shein liitus Utrechtiga jaanuaris. Esialgu laenas Hollandi klubi mängija Floralt pooleks hooajaks, aga maikuus osteti tema mängijaõigused välja ning sõlmiti eestlasega kolmeaastane leping. Shein rääkis „Kolmanda poolaja” taskuhäälingus lähemalt, kuidas tema sisseelamine läks, kui kiirelt ta esiliigas mänginud duubelmeeskonnas põhimeheks kerkis ja kuidas ta esinduse juurde jõudis. Samuti rääkis Shein Eesti koondise debüüdist ja noortekoondiste kehvast käekäigust. Enesekindla ja sirgjoonelise noormehena käis ta lauda ka enda arvamuse, mis me seni valesti oleme teinud ning millele peaks rohkem rõhku pöörama. Lisaks saime teada, millist kuulsat Eesti räpplaulu ta koondisedebüüdi järel esitas ja millise pala järel Utrechti debüüdi järel jalga keerutas. Loomulikult räägime Sheiniga ka tema lapsepõlvest, läbinisti spordiperes kasvamisest ja paljust muust. Head kuulamist!

Kes oleks õigemad inimesed Eesti jalgpallist rääkima, kui aastakümneid selle sees olnud ja sellega ühes kasvanud jalgpallifännid. Riigi kaitsmise tõttu vahepeal mitmenädalasel puhkusel olnud vutisaade „Kolmas poolaeg” on tagasi ning külas käisid legendaarsed fännid Papa ja Romario. FC Flora ja jalgpallikoondise fänn Papa ning Nõmme Kalju toetaja Romario võtsid Eesti jalgpalli pulkadeks lahti. Alguses Eesti – San Marino kohtumise kaudu. Mõlemad mehed olid nõus, et 2 : 0 polnud võit, mille üle peaks rõõmustama, vaid näitas meie kehva hetkeolukorda. Seejärel räägiti sellest, kuidas Premium liigast profiliiga tegemine oli viga ja sellega on tehtud perspektiivitutele jalgpalluritele karuteene. Mõistagi peatusid fännid ka viimasel ajal populaarsel valupunktil ehk treenerite koolitamisel. Papa tõi vigadest rääkides nimeliselt välja ühe Eesti koondise endise peatreeneri, kellele käis Papa hinnangul tema töö selgelt üle jõu. Saate teises pooles rääkisime lähemalt publikunumbritest ja fänniorganisatsioonidest. Sarnaselt platsiltoimuvale ei ela ka nemad praegu oma parimaid aegu. Põhjuseid on mitmeid - paremini saaks teha nii jalgpalliliit, klubid kui ka fännigrupid ise. Head kuulamist!

Kuigi Marko Kristal ei ole enam Premium liiga jälgijate jaoks iganädalaselt orbiidil, siis ei tähenda see sugugi seda, et Kristali nimi oleks jalgpallist kadunud. Kaugeltki mitte – aina tõsisemalt rühib tippseltskonna suunas tema poeg Patrik ja Marko ise on leidnud endale südamelähedase ja huvitava projekti Tabasalus. „Kolmanda poolaja“ saade algab nutirubriigiga, kus Kristal valgustab kõiki teemal „Me oleme oma telefonist liialt sõltuvad“. Väikse hilinemisega saime saatega pihta hakata ja esimese asjana räägib Kristal oma tööst Tabasalus. Võib-olla saame juba suvel kuulda uudiseid, kuidas järgmised Eesti noored piiri taha õnne otsima lähevad. Seejärel võtame fookuse Kristali 14aastasele pojale Patrikule, kes liitus selle aasta alguses valitseva meisterklubi FCI Levadiaga ja sai esimese asjana osaleda koos peatreeneri Marko Savici ja spordidirektori Tarmo Kingi kõrval pressikonverentsil. Kristal rääkis pikemalt, kuidas Patriku teekond jalgpalli sees välja on näinud ja kinnitas, et ta on praegu arenemiseks parimas kohas. Igapäevaselt väike Kristal noortega ei mängigi ja kogub oma minuteid Esiliigas. Järgmisena rääkisime, kuidas ka Marko on taas jalgpallisaapad välja ajanud ja pallib koos mitmete teiste endiste tippudega Tallinna Zeniti eest kolmandas liigas. Samas satsis on muideks ka endine suusahüppaja Kaarel Nurmsalu. Seejärel peatume pikemalt Eesti jalgpalliklubide noortetööl – mis on halvasti ja mida teha, et oleks hästi? Saate lõpus saab vastuse ka üks „Kolmanda poolaja” andunud kuulaja küsimus, et mis värk oli omal ajal Kristalil mulletiga? Head kuulamist!

Eesti kõige kõrgemalennuliseks jalgpallitegelaseks saab praegu veendunult nimetada Karolin Kaivoja, kes esimese Eesti kohtunikuna EM-finaalturniirile nimetati. Kaivojat ootab juulikuus ees naiste EM, kus ta on ametis abikohtunikuna. Õnnesoovidele vastamise vahel leidis kohtunik aega astuda läbi ka „Kolmanda poolaja” jalgpallisaatest. Alustuseks rääkis Kaivoja, kuidas tema suurest otsusest teada sai. Kaivoja tunnistas, et oskas aimata, et millalgi ta EM-i kohtunikuks nimetatakse, aga viis, kuidas UEFA kohtunike komitee esimees Roberto Rosetti selle välja mängis, oli paras šokk. Seejärel kasutasime natuke ära koduväljakueelist ehk kuna Kaivoja on aastate eest käinud Õhtulehes praktikal, siis rääkisime ka tööst meie majas. Ja loomulikult kõikvõimalike nurkade alt Kaivoja kohtunikukarjäärist: perekonnast, aastast Portugalis, Premium liigast, erinevatest rituaalidest, naiste tippvutist, meistrite liiga veerandfinaalist ja eesootavast EM-finaalturniirist. Head kuulamist!

Legendaarne Martin Kaalma, kes kaitses sajandi alguses Eesti väravat näiteks mälestusväärsetes kohtumistes Hollandi ja Venemaa vastu, tähistas eelmisel nädalal oma 45. sünnipäeva. Seoses sellega käis ta külas Õhtulehe vutisaates „Kolmas poolaeg“. Sünnipäeva sai Kaalma tähistada Eesti naiste koondise juures viibides ja koondislased tegid talle ööpäeva vahetudes ka sümpaatse üllatuse. Lisaks teame ju Kaalmat Tibu hüüdnime järgi ja seega rääkisime põgusalt ka tema nooruspõlvest ja hüüdnime taustast. Kaalma rääkis saates Viimsi tegemistest, oma karjääri algusaastatest, FC Flora (ja selle tütarklubide) perioodist, Teitur Thordarsoni Küprose laagritest, koondisemängudest, Narva Transist, FC Levadiast. Muidugi tulid nende teemade varjus mängu erinevad personaalküsimused - näiteks rääkis Kaalma Mart Poomi uskumatust tööeetikast, Andres Operi igavesti kõrgest klassist ja Narva Transi legendist Maksim Gruznovist, kes olla „minimaalse pingutusega maksimaalne tulemus“ tüüpi mees. Head kuulamist!